Sõja tagajärjed

Kokkuvõte REC’i raportist “Sõjategevuse mõju keskkonnale Jugoslaavia konflikti ajal”.

Jugoslaavia keskkond

Jugoslaavia Vabariik, suurusega 102 173 km2, võib olla uhke oma mitmepalgelise maastiku, kõrge loodusliku mitmekesisuse ja hästi arenenud seadusliku keskkonna kaitse tegevuse üle. Kuigi Jugoslaavia moodustab vaid 2,1 % Euroopa mandrist, leiduvad seal kõik Euroopa ökosüsteemid ja 5 maailma 12-st makroökosüsteemist. 1800 väärtuslikku looduslikku ala on riikliku kaitse all, see on umbes 4 % Jugoslaaviast.

Jugoslaavia territoorium koos Bulgaaria mägise osaga moodustab Euroopa looduse “mitmekesisuse keskuse” - ühe kuuest Euroopas ja 153-st ülemaailmsest.

Vesi ja õhk

Sõja ajal oli Doonau jõgi saastatud õli, õlitoodete ja teiste kahjulike kemikaalidega. Kõige suurem leke tuli Pancevo rünnakutest ja naftatöötlemistehasele tekitatud kahjust Novi Sadis Doonau kaldal.

Põhjavesi, mis peaks rahuldama 90% Serbia majapidamise ja tööstuse vajadustest, on tõsiselt ja pika-ajaliselt saastatud. Makis, Belgradi peamine põhjaveekiht, ja ka teised kaevud on ohustatud saastatuse leketest. Sellele probleemile lisandub ka põhjavee piiratud võime ise puhastuda.

Jugoslaavia Keskkonnaministeeriumi väitel on suurtel jõgedel asuvad hoidlad ohtlikud kui vastuvoolu saastatuse kogujad. Mürgised ained võivad koguneda põhjakihti ja vabaneda vee keemiliste ja füüsiliste muutustega. See käib eriti Iron Gate´i hoidlate kohta Jugoslaavia ja Rumeenia piiril.

Mitmetest tõsiselt viga saanud trafoalajaamadest pääsesid lekkima toksilised õlid. Ka sellised, mis ühe liitriga võivad saastada miljard liitrit vett (PCB). Belgradi trafoalajaama rünnaku järgselt lekkis 150 tonni seesugust toksilist ainet läbi kanalisatsiooni 3 kilomeetri kaugusele Belgradist. Toksiline aine jõudis kahe Sava jõe haruni: Rakovica hoovuse ja Topcideri jõeni. 7 päeva nägid Jugoslaavia võimud vaeva, et korjata toksilist õli Sava pinnalt, kahjuks vaid osalise edukusega.

Ka seal, kus toksiline õli oli asendatud lubatud vedelikega, hoiustati kusagil tehase aias toksilist ainet, mis oleks võimaliku rünnaku korral olnud suur ohuallikas.

Tänase päevani on peaaegu võimatu hinnata allatuule saastatuse mõju. Jättes kõrvale Pancevo pommitamise, on teada, et metallitööstuse tehaste hävitamisel lekkis atmosfääri mitmeid raskemetalle, kaasa arvatud elavhõbe, kaadmium, kroom, vask ja tsink.

Eriliseks vaidlusobjektiks on olnud NATO jõudude poolt vaesustatud uraani kasutamine sõjamoonas. Belgradi Aatomiteaduste Instituut uuris lõhkenud pommide kesti ja leidis nendes uraani olemasolu. Vaesustatud uraan on radioaktiivne ja võib muutuda liikuvaks aerosooliks. Peale alfa - radiatsiooni väljastamist, on uraan ka keemiliselt toksiline.

Inimene ja looduskeskkond

Pommitamine viis füüsilise hävitustööni ja inimeste, loomade ning taimede elu häirimiseni. Viimased on ohustatud pikaajalise toimega õhus, vees ja mullas peituvate keemiliste saasteainete poolt. Kalaliigid, mis elutsevad Alam-Doonaus, on eriti ohustatud vee saastatuse tõttu.

On selge, et sõjategevus on suurendanud mitmete liikide väljasuremisohtu. Ligikaudu 100 kriitiliselt ohustatud ja haruldast taimeliiki ja 70 loomaliiki on ohus. Toksiliste ainete maapinnasesse ja taimedesse kogunemine võib häirida taastootmise tsükleid looduses.

Külade hävitamine Kosovos Jugoslaavia võimude poolt on laialt levinud. Tõenäoliselt vajatakse suurt taastamist, enne kui regioon jälle elamiskõlbulikuks muutub. Elamukvartalid kõikides suuremates Jugoslaavia linnades on saanud kannatada Jugoslaavia armee ja NATO sõjategevuse all. Pristina kesklinn on hävitatud ja Belgradi keskust, kaasa arvatud valitsuse ehitisi, pommitati mitmel korral. Elamurajoonid linnades Novi Sad, Pancevo, Nis Cuprija, Aleksinac, Kragujevac, Valjevo, Surdulica, Kraljevo ja Jagodina kannatasid rünnakute all.

Mitmed toksilised ühendid, mis vabanesid pommitamisel, on tõsiselt ohtlikud inimese tervisele, võimelised põhjustama nurisünnitusi, sünnivigasid ja kaasasündinud närvi- ja maksa haigusi.

Grafiitpommid põhjustasid Jugoslaavia elektrisüsteemi kokkukukkumise. Tagajärjeks oli tõsine probleem baasvajaduste tagamiseks (tervis, hügieen) kogu elanikkonnale. Probleemid on suurenenud, kuna peamine trafoalajaam ja elektrikaugliinid on hävinud.

Kogu Jugoslaavia elanikkond kannatab praegu elementaarsete vahendite: elekter, vesi ja toit puudumise all. Umbes miljon majapidamist ja kohalikku asutust kannatab veepuuduse all. Vee kanalisatsioonitorud on hävitatud Novi Sadis, Belgradis, Sjeicas ja teistes linnades.

Jugoslaavia elektrijaamade, õlitööstuse ja teiste oluliste soojusenergia tehaste hävitamisega suuremates linnades on kütmine tuleval talvel ilmselt mittepiisav ja seega suureks probleemiks. Eriti maakohtades on oodata suurt metsa langetamist. Peale metsa ökosüsteemi lõhkumist suurendab selline langetamine ka mitmete haruldaste ja ohustatud metsaliikide väljasuremisohtu.

Jõgede ning põhjavee reostus ja kõikide toksiliste ainete sademed võivad saastada ka põllumajandussaadusi. Väetiste ja põllumasinate kütuse puudumise tõttu on toiduainetööstusel tulemused katastroofilised ja samuti on mõnel pool ohus viljasaagi säilimine.

Lõppkokkuvõttes jättis sõda Jugoslaaviasse endast maha ka rikutud sõjamasinaid, lennukeid, varustust ja infrastruktuure. Lõhkemata pommid, laskemoon ja maamiinid risustavad maastikku.

REC Bulletinist tõlkinud Triin Viljasaar

 
[Tagasi algusesse]

 

Uuriti eestimaalaste keskkonnateadlikkust

Balti Keskkonnafoorumi ning Kesk- ja Ida-Euroopa Keskkonnakeskuse Eesti esinduse ühistööna viidi tänavu kevadel läbi küsitlus “Opinion Poll on Nature, Environmental Consciousness and Behaviour in Estonia” (“Avaliku arvamuse uurimus loodusest, keskkonnateadlikkusest ja käitumisest Eestis”). Uuriti Eesti elanike suhtumist ümbritsevasse keskkonda ja keskkonnaprobleemidesse. Vaatluse all olid kahe linna (Tallinna ja Kohtla-Järve) ning Rapla maakonna elanikud.

Uurimust toetas Soome Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Keskkonnaministeerium. Projekti planeeris ja valmistas ette Kölni Ülikooli doktorant Stefanie Lang, tehnilise teostuse eest hoolitses REC Estonia, s.o. otsis kontakte küsitletavate perekondadega, tõlkis küsimused eesti ja vene keelde ning kohandas küsimustiku Eesti oludele.

Küsitlusele vastas 304 inimest, neist 76% eestlasi ja mitte-eestlasi 24%.

Uuringu iseärasuseks oli, et vastajaid küsitleti nende kodudes. Eesmärgiks oli küsitleda võimalikult rohkem ühe perekonna liikmeid, haarates nii erinevaid vanusgruppe. Nii oli vahel küsitlemise ajaks kokku kutsutud kuni kaheksast inimeset koosnev sugulasring.

Käesolevas bülletäänis toome ära uurimuse mõningad olulisemad tulemused ja järeldused. Uurimuse täieliku (inglisekeelse) tekstiga võib tutvuda REC Estonia raamatukogus ja kodulehel

http://www.recestonia.ee

Selgus, et

KESKKONNATEADLIKKUS EI OLENE HARIDUSEST EGA SISSETULEKUST,

vaid rohkem siiski soost, elukohast ja vanusest: naised on teadlikumad kui mehed, maainimesed teadlikumad linnainimestest. Mida vanemad inimesed on, seda suurem näib olevat nende teadlikkus keskkonnaprobleemidest.

Kõige olulisemaks keskkonnaprobleemiks peetakse õhu ja vee saastumist. Tunti huvi, mida vastajad on teinud keskkonna kaitsmiseks. Kõige enam nimetatakse väetistest, umbrohutõrjevahenditest ja putukamürkidest loobumist, järgnevad ühistranspordi kasutamine (see on vahel pigem üks pealesunnitud tegevusi), prahi sorteerimine ja klaastaara eelistamine plastikpudelitele jookide ostmisel. Kõige vähem märgitakse keskkonnaorganisatsioonides osalemist. “Miks Te ei tee keskkonna kaitsmiseks rohkem ?” huvituti seejärel. Vastuseks tunnistatakse teadmiste vähesust ja arvatakse, et “sellest pole midagi kasu, kui ainult mina midagi teen”.

INIMESED VAJAVAD ROHKEM INFORMATSIOONI

Ligikaudu üks kolmandik küsitletuist ei tea, mida mõelda Euroopa Liitu astumisest, ligikaudu üks viiendik on sellega kohe nõus. Euroopa Liiduga ühinemise tagajärgede suhtes on tallinlased palju optimistlikumad kui Kohtla Järve või Raplamaa inimesed.

Peaaegu üks kolmandik küsitletuist peavad eesti keskkonnapoliitikat liiga nõrgaks, venelased on poliitika suhtes isegi veel kriitilisemad kui eestlased. Siin on otsene seos avalikkuse informeerimisega: keskkonnaministeerium peaks laiemalt tutvustama oma tegevussuundi, keskkonna-programme ja muud selles vallas tehtavat.

Üldiselt kinnitatakse, et valdav osa keskkonnainformatsioonist saadakse meedia kaudu, eriti oluline roll on kanda televisioonil.

Kõnealune küsitlus kinnitab Eestimaa Looduse Fondi samalaadse uurimuse (1999) tulemusi, mille kohaselt

EESTI VALITSUSVÄLISEID KESKKONNAORGANISATSIOONE TEATAKSE VÄHE

Vaid üks neljandik vastanutest oskavad nimetada kaht või enamat valitsusvälist keskkonnaorgani-satsiooni. Peamiselt nimetatakse erinevaid riiklikke organisatsioone, millele järgnevad Keskkonnaministeerium ja Roheline Liikumine. Keskkonnaorganisatsioone toetatakse moraalselt ja vastanutele teeb muret aktiivsete inimeste vähesus, kes keskkonna kaitsmise eest seisaksid. Üldiselt inimesed tahavad osaleda poliitiliste otsuste tegemises. Kuigi nad isiklikult ei ole kuigi aktiivsed, on neil hea meel ka teoreetilise osalemisvõimaluse üle.

Kuigi küsitletud ei kuulu just eriti jõuka elanikkonna hulka, ollakse kriitilised majanduskasvu suhtes. Paljusid inimesi häirivad tule-vastele põlvkondadele pärandatavad probleemid. Kõige kriitilisemad on selles osas on 21-30 aastaste vanusegrupis vastanud. Inimesed oleksid nõus rohkem maksma prügi keskkonnasõbralikuma hoiustamise nimel. Tervisliku keskkonna säilitamise nimel nähakse vajadust pöörduda tagasihoidlikuma eluviisi juurde. Enamus inimesi isegi ohverdaks keskkonnakaitse nimel osa töökohti. Sellega nõustuvad enam haritumad inimesed ja rohkem venelased kui eestlased.

Küsitlus lõppes nn. avatud küsimustega, kus muuhulgas väljendasid vastajad, mida nad mõtlevad looduse all. Enamasti seostub vastanutele loodus metsaga, sageli mainiti ka merd ja teisi veekogusid, loomi, taimi, maastikku jpm. Seega seostus mõiste “loodus” enamasti positiivsete tunnetega, sõna “keskkond” viis aga mõtted probleemidele.

Lähtuvalt uurimuse tulemustest jagab Stefanie Lang soovitusi nii riiklikule kui ka kolmandale sektorile

Et tõsta inimeste teadlikkust ja seega toetada keskkonnasõbralikku käitumist tuleb avalikkusele jagada rohkem informatsiooni, sest inimestel on puudulik info eesti keskkonna- jt. Igapäevaprobleemidest. Ei ole ka piisavalt keskkonnakaitsealaseid teadmisi.

Tähtis vahend (keskkonna)informatsiooni levitamiseks on televisioon, eriti nendele inimestele, kes juba on valmis oma hoiakuid muutma.

Olukorda saab mõjutada üsna lihtsate asjadega nagu näiteks kasutada poeskäigul kilekottide asemel korvi või riidest kotti, asendades tavalised elektri pirnid säästupirnidega jms. Valitsuse ja organisatsioonide liikmed peaksid siin näitama isiklikku eeskuju.

Paljud inimesed ei ole oma võimalustest teadlikud. See ilmneb selgesti ka keemiavaba toidu puhul: enamus inimestest sooviksid seda poest osta, kuid ei tea, kust seda saada. Küsitletud inimesed ei mõtle sellele, et neil endil on võimalik toiduturgu mõjutada. Eesti organisatsioonid võiksid Lääne-Euroopa eeskujul ka meil korraldada tarbijaõiguste kampaaniaid

Inimesed vajavad väljaõpet mõistmaks, kuidas nad ise saavad midagi keskkonna heaks ära teha. Kuigi nad aktsepteerivad valitsuse korraldusi, tuleb mõista, et nad ise on osa probleemist ja saavad asju mõjutada. Seega on vaja rohkem infokampaaniaid, väljaõpet ja jagada rohkem materjali probleemide kohta.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine on seega olulisem kui valitsuselt korralduste nõudmine.

Keskkonnasõbraliku käitumise omandamises on oluline solidaarsus. Inimesed pelgavad asju üksi ette võtta, kartes naeruväärsetena näida. Ühised ettevõtmised võiksid sellist pelgust vähendada. Heaks näiteks võiksid olla paljumainitud kohalikud koristuspäevad

Keskkonda säästvat käitumist tuleks avalikult propageerida ja säästlikult käituvad inimesed peaksid tundma ühiskonna toetust.

[Tagasi algusesse]

 

Sügisesed projektitoetused jagatud

7. oktoobril tegi oma rasket ja natuke ka kurba tööd REC Eesti esinduse projektinõukogu. Kurba selles mõttes, et alati on rahataotlusi märgatavalt rohkem kui jagamisele kuuluvat raha - ja nii tuleb ikka ja jälle mõnigi sümpaatne ettevõtmine omapoolse toetuseta jätta. Seekord oli Soome Keskkonnaministeeriumi abiga nõukogu kukrust ära anda 7000 eurot, looduskaitserahva küsitud kogusumma küündis aga üle 45000 euro.

Nõukogu tööd tegi ühelt poolt sedapuhku vähem kurvastavaks, teisalt aga ka raskemaks asjaolu, et ühtegi tõelist heureka!-ideed paraku laekunud polnud. Pigem tuli kogeda teatud ebameeldivat üllatust, mis mõnda nõukogu liiget olenevalt temperamendist vihastas ja teise naerma pani: ühelt organisatsioonilt, mis varem korduvalt RECilt raha saanud, laekus sedapuhku koguni kaheksa taotlust - üks neist koguni saunapeo korraldamiseks! - kõik ühtviisi õigekirjavigadest ja sõnastuskonarustest kubisevad. Vähemalt siinkirjutaja “ei”-sõna ütlemine muutus viimati mainitud põhjusel lihtsamaks ka mõnegi teise projekti puhul: kui inimene, kes soovib hakata näiteks lastele koolitarkust jagama või lausa kogu ühiskonda teavitama, ei tea, et kõrvallause tuleb pealausest komaga eraldada või et sõnas “keskkond” on keskel kaks k-tähte, siis on teatud skepsis ilmselt põhjendatud.

Aga loomulikult olid vaekausil hoopis suurema kaaluga projektide sisulised head ja vead; RECile iseloomuliku erandina pöörati taas tähelepanu ka sellele, kui tugev on taotleja organisatsiooniliselt: algaja huvides on rahakotirauad altimad avanema. Konkreetselt sel korral tegi rahajagajaid ühe taotleja suhtes heatahtlikumaks ka see, et varasemate kordade etteheiteid oli tõhusalt kuulda võetud. Mõni äraütlemine johtus arusaamast, et tegemist pole otseselt keskkonnaprojektiga, paaril puhul mängis negatiivse lisafaktori rolli RECi kontori mälestus taotleja varasemaist raskustest aruandlusega.

Kokku 32-st taotlusest kukutati esimeses voorus nimekirjast 20, teises veel 4. Ja teises voorus selgus ka esimene rahasaaja: Põltsamaa mittetulundusühing “Kivirik” (projektijuht Inge Angerjas) oli aprillis 2000 aset leidva prüginädala toetuseks küsinud 728 euroraha ja selle ta ka saab. Viimaseks jäänud kolmandas voorus heideti kõrvale veel kaks rahapärimist, sõelale jäänute taotlused rahuldati aga osaliselt. Mõnel juhul arvati mõni eelarverida lihtsalt liiga pillavaks, teistel toodi põhjenduseks RECi kukru kõhnus ja soovitati veel mõnest fondist lisa küsida. Viieks toetatuks osutusid Nõmme Tee Selts (projektijuht Helle Vilu, “Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomine”, 1000 eurot), Muinaskultuuri Fond Valgamaalt (Andres Prans, “Kassiratta looduse rada”, 1200), SEI-Tallinn (Piret Kuldna, “Raamatu “State of the World 1999” trükkimine eesti keeles”, 1000), Noorsooühing Uus-Eesti (Ülar Jõesaar, keskkonnaprogramm lastele ja noortele “Keskkond ja mina”, 1972) ja Saarte Roheline Liikumine (Enda Naaber, “Loodus- ja keskkonnahariduse andmine Saaremaa Ühisgümnaasiumis”, 1100).

Järgmine projektitibude lugemine on RECis 2000. aasta kevadel.

Toomas Jüriado,

REC Eesti projektinõukogu liige
 

Projektikonkursil toetatud projektid

Nõmme Tee Selts, projektijuht Helle Vilu
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomine 01.10.99 - 01.01.00
1000 EUR

Muinaskultuuri Fond, projektijuht  Andres Prans
Kassiratta looduserada 15.05.99 - 01.12.99
1200 EUR

SEI-Tallinn, projektijuht  Piret Kuldna  
Raamatu "State of the World 1999" trükkimine 10.10.99 - 01.11.99
1000 EUR

Noorsooühing Uus- Eesti, projektijuht Ülar Jõesaar
"Keskkond ja mina" 01.11.99 - 10.08.00
1972 EUR

Keskkonnaühing "Kivirik", projektijuht  Inge Angerjas
Prüginädal Põltsamaal 19.04.00 - 24.04.00
728 EUR

Saarte Roheline Liikumine, projektijuht  Enda Naaber
Loodus- ja keskkonnaharidus SÜG-is 10.11.99 -17.06.00
1100 EUR

KOKKU: 7000 EUR
[Tagasi algusesse]

 

ECOLOGIA kuulutab välja konkursi

Oodatakse konkreetseid, reaalseid projekte, mis püüaksid keskkonna probleemidele lahendusi leida. Toetusi suurusjärgus $100-$1000 jagatakse ajavahemikuks 1999-2000 a.Taotluse võib esitada eesti keeles. Juurde tuleb lisada inglisekeelne lühikokkuvõte (1 lk.).
 

Ajakava:

15. novembriks – esitada ettepanekud Eesti nõukogule

1. detsember – otsuste teatamine

28. veebruariks - alustusrahad

1. oktoobriks 2000 – projekti lõppraport
 

Lähemat informatsiooni saate:

Maris Laja

ECOLOGIA

Sûgise 15

75201 Aruküla, Harjumaa

tel/fax 760 678,

e-mail: maris@usislib.ee

ECOLOGIA is continuing its Baltic mini-grant program in Estonia, Latvia and Lithuania in 1999 - 2000. This will be the seventh year that we have awarded a total of 20,000 USD to environmental NGO-s for small projects of their own design.

ECOLOGIA is looking for project proposals to fund. Projects should be specific, realistic and practical, and focused on solutions, such as starting a recycling campaign, organizing a river-front cleanup, building a nature path, documenting pollution in a particular area, or planting trees. We are most interested in projects that attempt to find solutions to ecological problems, through organizing volunteer efforts. Groups need to be “formal” organizations, as long as they can develop a written project proposal, report on its progress, and prepare a final budget and project report. The projects should have realistic, clearly achievable short term objectives. Projects should have goals that can be fulfilled entirely within the limits of the requested budget, or in combination with matching funds from other sources.

Foreign travel to an international conference or workshop would not be suitable, but sponsoring a local workshop with mini grants would qualify. Equipment requests can be considered only in case the equipment will make an immediate, visible and direct impact on local environment. Requests to establish an office or of a similar kind are discouraged. Proposals submitted by governmental or profit seeking organizations will not be considered. However, we encourage NGOs to seek matching funds for their projects from other organizations. The highest priority will be given to the projects which will have direct impact on local environment and encourage broader public participation and voluntarism.

Project proposals should follow the format described on the other page of this letter. Proposals and reports can be written in your native language, or in English. Using your native language please add one page in English, including the title, time, participants, the idea and the budget proposal. At least one page in English with summary of results of the project and financial report should be enclosed by reporting, too. If your organization has never completed a grant application before, most probably you will need assistance. We strongly encourage you to ask for help. All the organizations willing to participate must clearly understand their reporting obligations. All organizations must complete a final written progress report and budget report. Additional materials such as photographs or newspaper articles about the project should be included.

ECOLOGIA will be pleased to write letters of recommendation for the organization successfully completing their projects on time and on budget and presenting final reports.With any questions, please contact Giedre Donauskaite in ECOLOGIA’s Vilnius office:

ECOLOGIA

Kalvariju g.130-48, 2042 Vilnius Lithuania

Telephone: 370 2 765 609 Fax: 370 2 766 737

e-mail: ecobalt@post.omnitel.net

or the Coordinator of the Advisory Board in Estonia.

The list of information to be included in your proposal: Name of the project and information about your organization. Name and contact information of organization and the person who prepared the project proposal. Information about your organization - when it was founded, by whom, number of members, main goals, area of interest, former activities and achievements. Summary of the project - description of the problem and of the project or activity to be financed, expected results. Explain the project goals (specify as carefully as you can). Explain how this project will be important for environment protection or for strengthening the environmental movement. Who will participate in this project, what part will volunteer workers do? How will you publicize the results? Please clearly specify your needs. Please also specify the future of the project and the possibilities or future continuation of it as well as possible future financing sources. Activity plan and schedule - the activity plan in stages: please specify what are the goals of and results expected in every stage and what financing is needed for every stage. Budget - a detailed budget of your project. Please indicate as precisely as possible all the expected expenditures in as great detail as possible. Also include the evaluation of voluntary work. Do not use round figures (10, 100, etc) as they indicate that budget should be for working on the project. The budget should be for working on the project. The budget should not include salaries for group members. Please specify any sources and amounts of matching funds or in-kind contributions from other organizations.

[Tagasi algusesse]