Läänemeremaades on keskkonnaharidus tõusmas
tähelepanu keskpunkti

1998. aastal võeti vastu Läänemere regiooni säästva arengu kava – Läänemere Agenda 21 – seitsmes sektoris: energia, tööstus, transport, põllumajandus, metsandus, kalandus ja turism. 2000.a märtsis otsustati Läänemere riikide haridusministrite kohtumisel Hagas (Rootsi) käivitada tegevused ka hariduse valdkonnas. Haridusprogrammi elluviimise eesmärgiks on tagada Läänemere piirkonnas säästev areng. Valdkonna tegevuskava peab valmima 2001. a sügiseks.

Strateegia ja tegevuskava väljatöötamiseks loodi kolm töörühma: üldhariduse, kõrghariduse ja täiskasvanute hariduse rühmad. Töörühmade ülesandeks sai kirjeldada säästvat arengut toetava hariduse praegust olukorda, selgitada välja prioriteedid ja teha ettepanekud säästva arengu põhimõtete realiseerumiseks kõikidel haridustasanditel. Eestis viisid vastavad uurimused läbi Imbi Henno (Haridusministeerium), Olavi Hiiemäe (Põllumajandusülikool), Kaja Peterson (SEI-Tallinn) ja Anne Kivinukk (REC Estonia).

Käesolev bülletään pakub noppeid eelpoolnimetatud uurimustest ning hariduse osast säästva arengu edendamisel Eestis.

[Tagasi algusesse]

Mida koolid ootavad ?

Kokkuvõte säästva arengu printsiipide rakendumist puudutavast küsimustikust Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes

Eelmise aasta novembris-detsembris viidi Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes läbi säästva arengu printsiipide rakendumist puudutav küsitlus. Koolid valiti juhuvaliku põhimõttel, küsimustikele vastasid koolijuhid, emakeele, võõrkeele, reaalainete, loodusainete, sotsiaalainete, oskusainete ja algklassi õpetajad. Vastas 61 kooli, kokku 335 koolijuhti ja õpetajat. Küsitletud koolide õpilaste hulk moodustas kogu vabariigi õppurite hulgast ca 12%.

Kokkuvõte saadud küsitlusest on mahukas ja kõike ei ole võimalik ajaleheveergudel kajastada. Samas aga ilmnes edaspidise töö planeerimiseks palju huvitavat ja informatiivset.

Koolijuhtide seisukohad

Koolijuhid märkisid, et koolielu puudutavates küsimustes tehakse koostööd eelkõige kohalike omavalitsustega, valitsusväliste organisatsioonidega, aga ka kohalike ettevõtete jt. organisatsioonidega. Enamus koolijuhte väitsid, et kooli õppekava ja kooli arengukava sisaldavad säästva arengu põhimõtteid. Kooli arengukava väljatöötamisse on kaasatud administratsioon, õpetajad ja kooli hoolekogu, vähemalt pooltes koolides ka lapsevanemad ja õpilased ning ülejäänud personal. Pooled koolijuhid märkisid, et kool juhindub oma tegevuses ka kohalikust säästva arengu tegevusplaanist (kohalik agenda).

Juhtkonna toetus õpetaja säästva arengu alasele tegevusele seisneb peamiselt õpetajate koolitusele suunamises, abis õppematerjalide hankimises, projektides osalemisel, ürituste korraldamisel ja õppekavas vastavasisuliste teemade planeerimisel, samuti mainiti õpetajate esiletõstmist kui moraalset toetust. Samal ajal märgiti, et viimastel aastatel on keskkonna-alaste valikkursuste arv koolides vähenenud, sest praeguseks on tähtsustunud riigieksamid, mistõttu vaba- ja valikainete tunnid antakse enamasti riigieksami ainetele.

Koolijuhid usuvad, et õpetajate professionaalsuse tõstmiseks on kõigepealt vaja säästva arengu printsiipe toetavat baaskoolitust ja tegevõpetajate täiendkoolitust. Koole tuleks varustada vastavasisuliste juhend-, metoodiliste ja õppematerjalidega, tuleks luua spetsiaalne kodulehekülg.

Õpetajate arvamused

35% õpetajate väitel hõlmas nende kutsealane koolitus ka keskkonna ja säästva arengu temaatikat. 25% õpetajatest väidab end olevat käinud viimasel kolmel aastal keskkonna/ säästva arengu alasel koolitusel. Õpetajad andsid kõrge hinnangu ja märkisid kõige sagedamini TELO Loodusmaja seminare ja kursusi. Positiivse näitena tõid koolijuhid ja õpetajad esile 3 + 3 projekti: see oli Soome ja Eesti maakonna kohalike omavalitsuste ja koolide vaheline ühistegevus, mis andis koolidele uusi kogemusi ning aitas kaasa arengukavade koostamisele. Nimetati mitmeid huvitavaid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte: ühisprojekt Gotland-Pärnu Agenda , Rootsi-Eesti ühisprojekt - Noarootsi ja Häädemeeste vallad, säästev areng Emmaste valla näitel, säästev areng kohalikul tasandil jne.

Õpetajatel paluti anda hinnang erinevate infoallikate olulisusele. Nimetati meediat, erialaseid publikatsioone, internetti, suhtlemist teiste kolleegidega, täiendkoolitust, seminare ja konverentse jms. Kui välja jätta teised kanalid, siis õpetajate üldise arvamuse kohaselt on täiendkoolitused, seminarid ja konverentsid informatsiooni allikatena viimasel kohal.

Takistavad tegurid ning kitsaskohad

Koolirahva arvates takistab säästva arengu printsiipe toetava hariduse rakendumist koolides kõigepealt finantside puudumine, täiendkoolituse vähesus, metoodika ja informatsiooni puudumine. kohati ka koolijuhtkonna suhtumine. Valiku muu all tõid nii õpetajad ja kui ka koolijuhid välja väga erinevaid põhjuseid. Enamlevinuimad olid ajapuudus, ainekavade ülekoormatus, materjalide puudumine, huvi puudumine, probleemide vähene tähtsustamine ja üldine suhtumine.

Küsitletud õpetajate arvates on suurim puudus õppematerjalidest. Soovitakse ilusaid emakeelseid algklasside materjale, mitmekesiseid emakeele- ja võõrkeele õppematerjale, uusi, kõiki aspekte käsitlevaid väljaandeid, videosid jt. näitmaterjale. Teisena märgiti kursuste, täiendkoolituse ning metoodiliste materjalide ja abi vajadust. Lisaks ainetundide materjalidele, soovitakse materjale, mida võiks kasutada klassi juhataja tunnis, klassivälises ja tunnivälises tegevuses. Samuti märkisid õpetajad finants toetuse ning informatsiooni vajalikkust. Oli ka neid, kes leidsid, et tegutsemist ei takista keegi, vajalik on isiklik huvi, siis tuleb ka kõik muu.

Säästva arengu teema vajab rohkem tähelepanu

Rõhutati, et säästva arengu teema vajab kindlasti rohkem tähelepanu. Kui me soovime, et õpetus oleks järjepidev, tuleb alustada juba lasteaiast. Säästva arengu temaatika peaks olema integreeritud ka kõigisse kutse- ja eriala koolitustesse. Õpetajad on kogenud, et läbi laste õpetavad nad ka lapsevanemaid.

Peeti vajalikuks tutvuda kohaliku ja piirkondliku säästva arengu kavaga. Kuna selleks on vaja eraldi aega ja ettevõtmist, peaksid need materjalid olema õigupoolest juba kooli saadetud.

Koolijuhid märkisid kommentaarides, et koolide juurde tuleks paigaldada igat liiki konteinerid jäätmete jaoks, sest paljast jutust pole lihtsalt kasu. Vajatakse rohkem informatsiooni, suuri lootusi pannakse kohalikule keskkonnateenistusele.

Ka kõrghariduse ja täiskasvanute hariduse töörühmade esindajad viivad oma riikides läbi küsitlusuuringu ja koostavad aruande. Kõik riikidevahelised erinevused ja sarnasused, ettepanekud ja kokkuvõtted saavad aluseks Läänemere Agenda 21 haridusalase lõppdokumendi koostamisel. Lõpparuanne saab valmis sügiseks.

Imbi Henno
EV Haridusministeeriumi loodusainete ja keskkonnakasvatuse peaekspert

[Tagasi algusesse]
 

Säästva arengu-alane täiskasvanute haridus

LA21 täiskasvanute hariduse juhtgrupp oli välja töötanud põhiküsimustiku kõigi osalevate riikide jaoks. Iga riigi vastava töörühma esindaja ülesandeks oli tõlkida vastav küsimustik, kohandada kohalikele oludele vastavaks, määratleda ära asjakohased aadressaadid ja lõpuks analüüsida laekunud vastuseid ning esitada vastav aruanne täiskasvanute hariduse töörühma koordinaatorile Taanis.

Küsimustik koosnes originaalis kahest osast: eraldi ankeedid nn. katus- ja regionaalse tegevusulatusega organisatsioonidele (nn.C-aruanne) ja nö. üksikorganisatsioonidele, kelle tegevusväli piirdub kohaliku tasandiga (nn. D-aruanne).

Tavapärase informatsiooni (kontaktandmed, juriidiline staatus, sihtgrupid jms.) kõrval uuriti küsitletavate

• Küsitletavate poolt pakutava koolituse sisu (eesmärgiga saada infot eelkõige säästva arengu- ja keskkonna-alase koolituse kohta)
• hinnangut säästva arengu- ja keskkonna-alase koolituse vajadusele
• hinnangut säästva arengu- ja keskkonna-alase koolitust takistavatele teguritele
• arvamust säästva arengu- ja keskkonna-alase koolituse perspektiividest

Potentsiaalsete aadressaatide leidmiseks kasutati järgmisi andmebaase: haridusministeeriumi juures asuvat koolituslubade registrit (aprill 2001 seisuga oli seal registreeritud 154 isikut), REC-Estonia andmebaasi keskkonnaorganisatsioonide kohta (352 organisatsiooni), Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsooni Andras andmebaasi (võrdluseks teiste andmebaasidega) ja mitte-tulundusühingute ja sihtasutuste andmebaasi www.ngonet.ee. (786 organisatsiooni). Vastavate andmete põhjal valiti välja 274 organisatsiooni, kellele saadeti küsimustik, kas e-maili või posti teel.

Kaja Peterson, SA Säästva Eesti Instituut/SEI-TAllinn

Kuigi eelpooltoodud uurimuses tõstis koolirahvas kõige sagedamini Huvikeskus TELO/Loodusmaja projekte ja koolitusi, otsustas Haridusministeerium loodusmaja ometi tänavu 20. juunist likvideerida.

[Tagasi algusesse]
 

Loodusmajast ja keskkonnaharidusest

Eesti Noorte Huvikeskus TELO/Loodusmaja, mis on siiani täitnud keskkonnahariduse keskuse ülesandeid likvideeritakse 20. juunist 2001. (Haridusministri määrus nr. 9, 13.02.01) Seletuskiri väidab, et "...keskuse tegevus eraldi asutusena ei ole majanduslikult põhjendatud. Määruse kehtestamisega ei kaasne sotsiaalseid tagajärgi ning mõjusid...keskkonnale". Haridusministri 28.12.2000.a. määrusega nr. 41 on loodud Eesti Noorsootöö Keskuse juures, asukohaga Lasnamäel, Uuslinna 10, 4 ametikohta rahvusvaheliste ja üleriigiliste keskkonnaprojektide elluviimiseks - 1 nõunik, 2 peaspetsialisti ja 1 spetsialist, lisaks spetsialist noorsootöö ja keskkonnaalase metoodiliste materjalide haldaja. Käesolevaks momendiks on teada, et reaalne palgafond on olemas vaid kahele kohale neljast.

Kõigi loodusmaja fondide (topised, herbaariumid, toalillede kollektsioon, akvaariumid, geoloogiline kollektsioon, uurimistööd, laste loodusteemalised joonistused jne.) tarbeks on vaid üks ruum, kuhu kõige eelnimetatu kolimine on võimatu. Ruumipuudusel peab vähenema ka raamatukogu, Noorsootöö keskusel pole veel

valmis ka saal.

Hetkel on Tallinnas Nõmme Noortemajas 3 loodusringi ja loodusringid loomaaia juures, kus käib ca 100-200 õpilast. Võimalik on ka koolide juures üksikute nn kooliringide olemasolu. Väidet, et nn. palkmaja Tallinna Loomaaias ja koolide juurde loodav keskkonnaklasside võrgustik täidab loodusmaja ülesanded, võib tõena võtta vaid asja mittetundja.

Tallinna linnale oleks hädasti vaja oma loodusmaja. Vajalik oleks leida hoiupaik raamatutele, mis ei mahu Lasnamäele ja millest võiks saada alus Tallinna loodusmaja raamatukogule. Mingisugune kokkulepe võiks olla ka kollektsioonide edaspidise võimaliku kasutamise kohta. Ideaalvariant oleks ühe katuse all tegutsev Eesti Keskkonnahariduskeskus (seda näeb ette KTK) ja Tallinna Loodusmaja, kus omandisuhted reguleeritud lepingutega. See tagaks kollektsioonide parema kasutamise ning keskkonnahariduse parema kvaliteedi.
 
 

Reet Kristian

Telo/Loodusmaja

direktori asetäitja

[Tagasi algusesse]
 

11. juunil istus koos REC Estonia ekspertide nõukogu ja vaagis üle-eestiliste keskkonnaprojektide konkursile laekunud töid. Rahastajaks Phare REAP (Regional Environment Accession Project) programm.

Seekord esitati tööde vormistamisele senisest rangemad nõudmised, ka taotletav summa võis olla tavapärasest suurem. Maksimum summa võis olla kuni 10 000 eurot, kokku oli jagada 30 000 eurot. Konkurss toimus kahes voorus. Ideekavanditena laekus 10 tööd, kellest seitsmele tehti ettepanek töötada välja täistaotlus, lõpuks tuli nõukogul otsustada 5 projektitaotluse toetamise üle.

REC Estonia nõukogu otsustas toetada projekte järgmiselt:
 

Nr.	Projekt	Organisatsioon	Projektijuht	Summa EUR
L11248	EL veeraamdirektiivi rakendamine Eestis ja avalikkuse osalemine selles protsessis	Peipsi Koostöö Keskus	Gulnara Roll	10 000
L11249	Loodushoiu põhimõtete rakendamine taludes loodusturismi arendamisel	MTÜ Saaremaa Ökoloogilised matkad	Elvi Viira	10 000
L11250	Roheline Värav	SA Eestimaa Looduse Fond	Toomas Trapido	9 500

[Tagasi algusesse]