Seminar geneetiliselt muundatud organismidest

Sojauba, mais, raps, puuvill, tomat – mis seob neid taimeliike? Kõiki neid on ärilistel eesmärkidel geneetiliselt muundatud.

Viimase 3 aasta jooksul on geneetiliselt muundatud organismidega kaetud maa-ala mitmekordistunud. Möödunud aastal hõlmasid GMO taimed juba 27.8 miljonit hektarit.

1998 aastal oli kõige enam geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid tooteid USA’s (74%), järgnevad Argentiina (15%), Kanada (10%) ja Austraalia (1%). Prantsusmaal, Mehhikos ja Hispaanias kokku on vastavaid tooteid alla 1%. Sojauba on enim levinud geneetiliselt muundatud põllukultuur (moodustades 1998 aastal 52% geneetiliselt muundatud põllukultuuridest), ka mais on sagedane (30%). Raps ning puuvill moodustavad kumbki 9% geneetiliselt muundatud taimedest, mis on kasutusel põllumajanduses. Taimi muudetakse geneetiliselt nii, et nad muutuksid pestitsiidide ja putukate suhtes vastupidavateks.

Geenitehnoloogiat nähakse järgmise sajandi ühe olulisima majandusharuna. Geneetilise muundamisega seotud probleeme arutati 25.–26. märtsil 1999 Jurmalas toimunud seminaril “Keskkonna ja tervise probleemid seoses geneetiliselt muundatud organismide (GMO) ja bioohutusega”. Seminari korraldajateks olid Balti Keskkonnafoorum (BEF) ning Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus Eestis (REC Estonia).

Seminari peamiseks eesmärgiks oli anda informatsiooni geneetiliselt muundatud organismidest ning nendega seotud küsimustest. Ühtlasi puudutati ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive (90/219/EEC ja 90/220/EEC) ning nende nõudmiste täitmist Balti riikides kui ka bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames läbirääkimiste protsessis olevat bioohutuse protokolli.

Jurmalas läheneti GMO’dele nii teaduslikust, poliitilisest, seadusandlikust kui ka tööstuse seisukohast. Juttu oli geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest toiduainetes, meditsiiniga seotud teemad jäid seekord vaatluse alt välja.

Helmut Gaugitch Austria Keskkonnaagentuurist, Robert Andrén Rootsi Keskkonnaministeeriumist ning Petra Apel Saksa Keskkonnaagentuurist andsid ülevaate sellest, kuidas on nende riikides saavutatud vastavus Euroopa Liidu direktiivide nõudmistega ning tutvustasid erinevaid lähenemisi. Ungari Põllumajandusministeeriumi esindaja Robert Lupócz selgitas geneetiliselt muundatud organismidega seotud seadusandlust Ungaris. Samas saadi ka ülevaade viimastest arengutest Balti riikide seadusandluses.

Seminarist osa võtnud välisekspertide seas oli nii GMO’de pooldajaid kui ka vastaseid. Kindlad vastuseisjad olid Isabelle Meister Greenpeace International’ist ja Daniel Swartz A-SEED Euroopast. Greenpeace on igasuguse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda päästmise vastu. Daniel Swartz aga ütles, et enne GMO’dest tulenevate probleemide juurde asumist tuleb vastata küsimusele kas geneetilist muundamist on vaja või ei. Guido Boeken Monsanto’st esindas pooldajate ridasid ning tutvustas geneetiliselt muundatud taimede kasulikke omadusi (nt. puuvill suudaks pärast muundamist end ise kaitsta jne.).

Siiani ei ole suudetud selgeks teha kas geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad toiduained kahjustavad inimese tervist või ei. Erinevaid oletusi allergilisuse suurenemisest tänu geneetiliselt muundatud toidule on küll tõstatatud kuid tõestust pole siiani leitud.

Üheks peamiseks probleemiks seoses geneetiliselt muundatud taimede keskkonda viimisega peetakse nende ristumist muundamata taimedega naaberpõllult ning ka sugulasliikidega. Sellega võib tekitada pöördumatut kahju bioloogilisele mitmekesisusele.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames on kavas sõlmida bioohutuse protokoll, mis loodeti alla kirjutada veebruari lõpus Cartagenas, Kolumbias. Mitmesugustel põhjustel see siiski ei õnnestunud ning peamiseks neist on nn. Miami grupi (USA, Kanada, Austraalia, Tðiili, Uruguai, Argentiina) vastuseis. Arutluse all olid nii bioohutuse protokolli ajalugu kui ka tulevik. Läbirääkimised algavad uuesti hiljemalt 2000 aasta mais.

Suurt tähelepanu pöörati avalikkuse teadlikkuse tõstmisele. Nii Greenpeace kui ka A-SEED Europe tutvustasid oma meeleavaldusi erinevates maailma paikades. Balti riikides on avalikkuse jaoks geenitehnoloogiaga kaasnevad riskid veel uus asi, kuigi vastavad laboratooriumid on olemas nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Leedus on ka 2 ettevõtet, kus toodetakse ensüüme kasutades geenitehnoloogiat.

Seminari jooksul sai nii mõnigi asi selgemaks, aga samas tekkisid ka uued küsimused ja probleemid. Kokkuvõtteks võib öelda, et vajadus teabe järgi, mis puudutab geneetiliselt muundatud organisme ning nendega kaasnevaid probleeme, on suur.

[Tagasi algusesse]

 

Infopäev

“GMOd - POOLT ja VASTU ?”

Teaduse areng on esile tõstnud probleemi geneetiliselt muundatud organismidest (GMO).

Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele senitundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust, pikendada toitainete säilimisaega jpm. Seega väheneb põllumajanduses vajadus kemikaalide (pestitsiidid, väetised) kasutamise järele, leeveneksid toitlusprobleemid jne.

Teiselt poolt võib GMO-de kasutuselevõtt kaasa tuua ettearvamatuid muudatusi looduses, mõjutada koosluste bioloogilist mitmekesisust, põhjustada uusi haigusi ja allergiavorme. Kui GM kultuuride omadused kanduvad üle teistele organismidele, võib tagajärjeks olla ümbruskonna geneetiline saastumine.

Seega on teaduse areng inimeste ette asetanud tõsise valiku: koos geneetiliselt muundatud organismide ilmumisega avanevad meie ees täiesti uued võimalused, kuid ka ettenägematud ohud.

Eestis on mainitud teema leidnud käsitlemist nii ajakirjanduses kui ka riiklikul tasandil: 1999. aastal võeti Eestis vastu Geneetiliselt Muundatud Organismide Keskkonda Viimise Seadus.

Ka valitsusvälistel organisatsioonidel on antud küsimuses märkimisväärne osa elanikkonna teadlikkuse tõstmisel, seaduse tutvustamisel ja ühiskonnas tärkava diskussiooni ergutamisel.

Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit korraldab koostöös REC Estoniaga

Nagu pealkirjastki selgub, on seminari eesmärgiks info jagamine ja alanud diskussiooni õhutamine, seisukohad jäävad iga osaleja enda võtta.

Infopäev toimub 11. juunil Endla tn. 59 (Huvikeskus TELO/Loodusmajas, kus asub ka EBGÕLi kontor) algusega kell 11.00.
Huvilistel palutakse registreeruda hiljemalt 2. juuniks
telefonil (2) 64 61 423, (2) 66 05 018 või
elektrooniliselt recest@ online.ee
Osavõtt on tasuta, kuid sõidukulusid ei kaeta.

[Tagasi algusesse]

 

Kodukant Viljandimaa keskkonnaprojekt

Tänu Pärsti valla ja Säteri kommuuni sõprussidemetele, ühenduse “ Kodukant Viljandimaa &Idquo; initsiatiivile ja Rootsi Omavalitsuste Liidu ning REC-i toetusele käivitus 1998.a. kevadel Viljandimaal Pärsti vallas keskkonnaprojekt, kus peamine rõhk on inimeste teadlikkuse tõstmisel.

Esimese aasta suuremad ettevõtmised:

• Viidi läbi teeäärte puhastamise aktsioon, kus osales üle 500 kooliõpilase. Kogutud praht sorteeriti vastavalt selle taaskasutamise võimalustele. Õpilastele valmistati trükis koos tööjuhisega.
• Heimtali külla paigutati sorteerimiskeskus klaas-, plast- ja plekktaara kogumiseks.
• Toimus kaks keskkonnaseminari.
• 2 Pärsti valla inimest said Rootsis keskkonnainformaatori koolituse.
• Anti välja 3 numbrit “ Pärsti Keskkonnalehte”ja keskkonnateemaline voldik.

Projekti käigus jätkub “ Pärsti Keskkonnalehe ” väljaandmine, mida saab kokku 6 numbrit. Leht jõuab tasuta vallaelaniku kodusse. Igas numbris on viktoriinküsimused, mis hõlmavad lehe sisu. Inimesed osalevad aktiivselt ja paljud õnnelikud võitjad on saanud säästupirnide omanikeks.

Ühendus “ Kodukant Viljandimaa ” jätkab innuga keskkonnaprojekti, sest tagasiside meie tegevuse kohta on olnud väga positiivne. Eriti suurt rõõmu teeb see, et saame kaasa aidata noorema põlvkonna väärtushinnangute kujundamisele. See on võimalus osaleda muudatuste protsessis, mis on vajalik säästva mõtteviisi omandamiseks igas valdkonnas.

 

Eesti linnad konkureerivad Euroopa Liidu nõuetele vastava linna tiitlile

Eelmise aasta suvel kuulutasid Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogu (CEMR) ja Kesk-ja Ida-euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (REC) välja konkursi Euroopa Liidu nõuetele vastava linna tiitlile. Nüüd võib teha esimesi kokkuvõtteid. Eestist osalesid konkursil: Pärnu, Põltsamaa, Tartu, Rapla, Karksi-Nuia, Kärdla, Paide, Türi ja Narva. Põltsamaa ja Karksi-Nuia kuuluvad viiekümne ning Pärnu kahekümne Euroopa Nõuetele paremini vastava linna hulka.

[Tagasi algusesse]

 

RECi koostööprojektid 1998/99

Projekti eesmärk on organiseerida Slovakkia, Poola ja Ukraina piirialadel kasvavate pöögimetsade kaitset. Projekti käigus korraldatakse kampaaniaid ebaseadusliku metsaraie takistamiseks, püütakse mõjutada uute seaduste vastuvõtmist Slovakkias ja Poolas ning viiakse läbi meediakampaania. Projekti viib läbi organisatsioon the Wolf Forest Protection Movement.

Tuumajäätmete transport keskkonnakaitse ja demokraatia seisukohast – 20 000 EUR

Olete Te teadlik, kas läbi Teie kodulinna veetakse tuumajäätmeid? Kui jah, siis kas see on täiesti ohutu? Mida teha, kui need küsimused Teile muret teevad? Paljud inimesed ei tea neile küsimustele vastust. Bulgaaria organisatsioon Za Zemita – For the Earth püüab koostöös Rumeenia organisatsiooniga juhtida avalikkuse tähelepanu Kozloduy Tuumaelektrijaama jäätmete transpordi teedele. Projekti kaasatakse ka Ukraina ja Moldaavia elanikud, keskkonnaorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused.

Huntide kaitse planeerimine Eesti-Läti piiriäärsetel aladel – 20 000 EUR

Selle projekti raames kasutatakse Eesti-Läti (vähemal määral Eesti-Vene) piirialade hundipopulatsiooni seireks uusi meetodeid. Piirivalvuritele õpetatakse huntide ja teiste suurimetajate seire meetodeid. Projekti juhtorganisatsioon Eestimaa Looduse Fond töötab koostöös Läti Looduse Fondiga välja Euroopa Liidu standarditest lähtuva looduskaitse strateegia suurkiskjatele. Projekti oluliseks osaks on kohtumised peamiste huvigruppidega ja avalikkuse teavitamise üritused.

Vahemere hülge ja tema elupaikade kaitse – 22 500 EUR

Aadria mere, eriti Albaania, ohustatud imetajaliike on vähe uuritud. Albaania keskkonnaorganisatsioon Aquaris viib koos Horvaatia Hülge Ühinguga, läbi uurimistöö hüljeste elupaiga väljaselgitamiseks. Projekti käigus alustatakse koostöös kõigi huvigruppidega (kalamehed, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused) selle liigi looduskaitsestrateegia väljatöötamist. Samuti analüüsitakse olemasolevaid seadusi selle liigi kaitse seisukohalt ja töötatakse välja seaduseparanduste ettepanekuid liigi säilimise tagamiseks.

Suurimetajate kaitse ja taasasustamine Lääne-Karpaadi mäestikus – 19 000 EUR

Projekti eesmärgiks on ohustatud liikide kaitse Lääne-Karpaadi mäestikus Tðehhi ja Slovakkia piirialadel. Tðehhi Maasõprade Ühing ja teised Tðehhi ning Slovakkia keskkonnaorganisatsioonid püüavad takistada kiskjate salaküttimist ning aidata kohalikel lambakasvatajatel kaitsta oma karja kiskjate eest. Samuti toetatakse seadusparandusi suurkiskjate ja nende elupaikade kaitse tõhustamiseks. Projekti käigus viiakse läbi sotsioloogiline küsitlus, et hinnata üldsuse suhtumist suurkiskjatesse ja projekti osa avaliku arvamuse kujundamisel. Nii Tðehhis kui Slovakkias viiakse läbi teaduslik uurimus kiskjate populatsiooni seisundi hindamiseks.

Noorte keskkonnateadliku käitumise kujundamine ning loodusliku mitmekesisuse kaitse Bulgaarias, Makedoonias ja Albaanias – 20 000EUR

Projekti eesmärgiks on koolitada noori inimesi ja õpetajaid, et nad osaleksid aktiivsemalt keskkonda puudutavate otsuste tegemises. Projekt toetab mittetulundusühingute ja ühiskondlike “öko-klubide” koostööd. Ökoklubid asutatakse õpilaste, õpetajate ja teiste aktiivsete inimeste poolt, et viia läbi keskkonnaprojekte ja neid teistele organisatsioonidele tutvustada. Projekti lõpus antakse välja noore keskkonnaaktivisti käsiraamat.

Rahvusvaheline looduskaitse näidispiirkond Euroopas – 15 000 EUR

Rakendusökoloogia keskus Daphne viib läbi projekti looduskaitselise tegevuse parandamiseks Morava jõe luhaaladel. Tðehhi, Slovakkia ja Austria keskkonnaorganisatsioonid töötavad välja ühise strateegia piirialade luhtade kaitseks. Taotletakse ka strateegia riiklikku tunnustamist kõigis osalevates maades.

Väljakutse keskkonnaharidusele: globaalne kriis – 10 000 EUR

See projekt käsitleb keskkonna ja sõja probleeme koos. Bosnia ja Hertsegoviina keskkonnaorganisatsiooni Speleo Dodo liikmed valmistavad oma uurimistöö põhjal ette loengusarja sõjategevuse mõjudest keskkonnaseisundile ning tutvustavad seda Tðehhimaa õpilastele ja õpetajatele. Tðehhi organisatsioon Tereza, mille peamiseks tegevusalaks on keskkonnaharidus, aitab Speleo Dodo liikmetel koostada keskkonna õppekava Bosnia ja Hertsegoviina koolidele ja ülikoolidele.

Narva ja Daugavpils’I kohalik Agenda 21: Eesti ja Läti piirilinnade koostöö Balti 21 rakendamiseks 20 000 EUR

Kaks keskkonnaorganisatsiooni, mis tegelevad Agenda 21 ellurakendamisega, toetavad kodanikualgatust Eesti ja Läti piirilinnades. Narva Mittetulundusühingute Keskus organiseerib koostöös Daugavpilsi Loodusuurimise ja Keskkonnahariduse Keskusega mõlemas linnas kolm säästva arengu, üldsuse kaasamise, rahvusvahelise koostöö ja veeprobleemide alast seminari. Teiseks projekti eesmärgiks on vähemusrahvuste esindajate, eriti noorte, kaasamine säästva arengu idee ellurakendamisse.

[Tagasi algusesse]

 

REC Estonia kohalike keskkonnaprojektide stipendiumid jagatud

Kohalike keskkonnaprojektide programmi kevadisele voorule laekus 25 taotlust kokku 47 336 euro suurusele summale. Ekspertide Nõukogu otsustas toetada kaheksat projekti kokku 12 879 euro ulatuses.
 

Projekti pealkiri	Organisatsioon	Projekti juht	Toetus eurodes
IV Balti Terioloogia Konverentsi korraldamine	Eesti Loodusuurijate Seltsi Terioloogia Selts	Lauri Klein	1000
EuroVelo projekt Eestis	Jalgrattaklubi “Vänta Aga”	Rein Lepik	2850
Joonistusvõistlus lastele “Päike, tuul ja vesi”	Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex	Ingrid Nõulik	479
Kontori sisustamine igapäevatööks vajalike vahenditega (arvuti, telefon, faks)	Pärandkoosluste kaitse Ühing	Toomas Kukk	2200
Ropka luhaniidu taastamine	Eesti Ornitoloogiaühing	Heikki Luhamaa	1800
Rõuge Ööbikuoru korrastamine	Rõuge Maanaiste Selts	Ülle Vene	1800
Keava mägede korrastamine puhketsooniks	Keava – Linnaaluste Maaparandusühistu	Illar Olesk	1850
Infopäev “GMOd – poolt ja vastu?”	Eesti Bioloogia Geograafia Õpetajate Liit	Kersti Veskimets	900