|
Jaanuar/Veebruar 1999
|
|
|
|
The Bülletin
|
|
Bülletään
|
|
|
|
|
Euroopa Liidu (EL) struktuurifondid (ingl. structural funds) on tegutsenud 1988. aastast. Struktuurifondid on peamiseks arendustegevuse rahastajaks Euroopa Liidu vaesemates liikmesriikides ja piirkondades. Struktuurifondide läbi vahendatakse isegi Euroopa Liidu mõistes väga suuri summasid (1/3 kogu liidu ühiseelarve mahust); raha eraldatakse mitmesuguste projektide ellurakendamiseks tagastamatu abina (so. neid ei tule raha saajal erinevalt laenudest hiljem tagastada).
Kui seni on struktuurifondid olnud
avatud vaid Euroopa Liidu liikmesriikidele, siis peatselt saab ka Eesti
sarnaselt teiste EL-i kandidaatriikidega hakata neist fondidest raha taotlema.
Aastatel 2000-2006 kavandatakse eraldada kandidaatriikidele nende EL-iga
liitumise ettevalmistamiseks struktuurifondidest kokku 47 miljardi Euro
väärtuses tagastamatut abi.
Struktuurifondid ja Eesti
Kuigi struktuurifondide raha jaotumine kandidaatriikide vahel pole veel teada, on selge, et väikeriik Eesti hakkab struktuurifondidest saama Eesti kohta väga suuri summasid. Võimalik, et liitumiseks ettevalmistavas etapis hakkab Eesti mitmesugusteks projektideks Euroopa Liidult abi saama suurusjärgus 1 miljard krooni aastas. Võrdluseks - kogu Euroopa Liidu poolse senise (aastast 1991) tagastamatu abi maht Eestile on olnud kokku veidi üle 2 miljardi krooni.
Millised on need valdkonnad, mille rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurifonde lähiaastatel Eestis kasutama võidakse hakata? Kuigi struktuurifondid jaotuvad mitmeks kitsama suunitlusega allfondiks, on esialgu meie jaoks olulisim loodav abifond ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession), mille rahaeraldiste eesmärk on tulevaste liikmesriikide ettevalmistamine liitumiseks Euroopa Liiduga. ISPA oluliseks iseärasuseks on see, et tema vahendite jaotus tegevusvaldkondade vahel on ette teada - pool rahast saab igas kandidaatriigis kulutada transpordi infrastruktuuridele ja pool keskkonnakaitsele.
(a) Transpordiprojektid
Transpordisektori infrastruktuuri arendamise projektid saavad Eestis olema ilmselt kõige enam poleemikat tekitavad. Projekte hakkab ISPA-le rahastamiseks välja pakkuma ja ette valmistama Eesti valitsus. Transpordisektori projektidest tähendaks see esmalt jätkuvalt suuri vaidlusi tekitava Tallinna-Tartu kiirtee ehitamist, Narva-Tallinna suunalise transiidi eelisarendamist (nii maantee kui raudtee kaasajastamine, uus Narva jõe sild). Nagu Euroopa Liidu Phare programmi senine tegevus on näidanud, võib transpordisektorile minev abi suunduda ka piiripunktide väljaehitamiseks.
Samas oleks transpordisektoris ka palju kiiduväärt suurprojekte, mille rakendamiseks seni raha napib. Eesti raudteed on halvas seisukorras ning reisijatevedu raudteel kaotamas võistlust maanteetranspordiga. Viimastel aastatel on raudteeliinide moderniseerimisel peatähelepanu pööratud Tallinn-Narva transiidikoridorile. Reisijateveo tarvis oleks aga vaja investeeringuid reisijateveo taastamiseks näiteks Haapsallu ja Mõisakülla. Rajama peaks puuduva ühenduslõigu Petserisse suunduval kahel raudteeharul. Sarnaselt raudtee reisijateveoga vajab suuri investeeringuid ka ühistransport linnades ning siingi võiks üheks rahastajaks olla Euroopa Liidu abifond ISPA.
(b) Keskkonnaprojektid
Keskkonnakaitse infrastruktuuride rajamine ja moderniseerimine on valdkond, mis vajab tohutuid investeeringuid. Kui näiteks Tallinna ja Tartu reoveepuhastid on suuresti tänu tagastamatule välisabile juba valmimas, siis väiksemate linnade reoveekäitlussüsteemid vajavad kaasajastamiseks endiselt suuri investeeringuid. Sarnaselt reoveesüsteemidega vajab Eestis korrastamist prügimajandus ning ohtlike ja probleemsete jäätmete käitlemise ja ladustamise süsteem. Keskkonnakaitselisteks investeeringuteks saaks tõhusa rahalise süsti teha just ISPA, mille raha kulutamise üheks kahest suunast on keskkonnakaitse. Samas tuleks ka keskkonnaprojektide puhul tähelepanu suunata uute ja alternatiivsete tehnoloogiate juurutamisele "toruotsa" rakenduste asemel.
Kokkuvõtteks
Eesti-suguse väikeriigi jaoks on lähemas tulevikus Euroopa Liidu struktuurifondide poolt siia vahendatavad rahasummad väga suured. See tähendab, et struktuurifondide abil rahastatavate projektide nii võimalik positiivne kui negatiivne mõju oleks märkimisväärne. Mõistliku kasutamise korral võiks Eesti palju võita – näiteks hädavajalike keskkonnakaitserajatiste finantseerimisega. Samas võiks massiivsed kiirteede rajamise projektid kaasa tuua ettenähtamatut kahju looduskeskkonnale. Igati tuleks toetada struktuurifondide poolt rahastatavate projektide suunatust eelkõige maapiirkondadele ja vähemarenenud paikadele.
Võimalike suurte altminekute vältimiseks tuleks kavandatavatesse projektidesse suhtuda ettevaatlikult ning täie tõsidusega. Euroopa Liidu tagastamatust abist finantseeritavate projektide kohta peaks avalikkusel olema pidevalt piisavalt infot. Projektide identifitseerimisse, ettevalmistamisse ning ellurakendamisse tuleks kaasata ka kõiki valitsusväliseid huvigruppe. Oluline on ka, et Euroopa Liidu struktuurifondide avanemisega Eesti jaoks ei kaasneks praeguste finantseerimisallikate (sh.kahepoolne välisabi) diversiteedi vähenemine.
Kesk- ja Ida- Euroopa (CEE) regiooni keskkonnasaaste puhastamise kuludeks arvatakse kuluvat 120 miljardit eurot. Osa sellest summast kaetakse Euroopa Ühenduse poolt tingimusel, et CEE maad täidavad omapoolseid finantseerimiskohustusi.
CEE riikide valitsuste ja Keskkonnafondide esindajad kohtusid 14.-16.novembril Kesk-ja Ida-Euroopa Regionaalses Keskkonnakeskuses Ungaris Euroopa Komisjoni esindajatega. Kohtumise eesmärgiks oli uue finantsinstrumendi ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession – Struktuuripoliitika instrument liitumiseelseks perioodiks, edaspidi lüh. Struktuurifondid) tutvustamine.
“See on suurepärane uudis” lausus Marc Franco Euroopa Komisjonist, kes on ISPA fondide eest vastutav. “Kuid ärge alahinnake tööd, mis tuleb alles teha”.
ISPA fondide kaudu toetatakse CEE regiooni liitumiskõnelusi alustanud maid ajavahemikus 2000-2006 igal aastal ühe miljardi euro ulatuses. Keskkonna ja transpordi projekte toetatakse võrdses mahus. Keskkonna toetuseks eraldatakse ISPA fondidest kuue aasta jooksul kolme miljardi eurot.
See summa pole ligilähedanegi kogu vajaminevale summale ja seda polegi eesmärgiks seatud. Kaugeleulatuvaks eesmärgiks on CEE valitsuste, keskkonnafondide, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, pankade ja erasektori vahendite kaasamine keskkonnaprojektide finantseerimisse. Liitumiskõnelusi alustanud maad kulutavad juba praegu igal aastal umbes 2-3 miljardit eurot keskkonnaalasteks investeeringuteks ning seda summat tuleb Euroopa Liidu nõuetele vastavalt suurendada.
Majandusalase Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD- Organization for Economic Co-operation and Development), Maailmapanga ja teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide esindajad arutasid konverentsil finantseerimisvõimalusi. Praegu on suurimaks finantseerimisallikaks keskkonnafondide toetused või laenud keskkonnaprojektidele. Nende osatähtsus kasvab veelgi koostöös Euroopa Ühenduse ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide fondidega.
Iga riik määrab organisatsiooni, mis vastutab ISPAle taotluste esitamise eest. ISPA valib seejärel projektid, mida otsustatakse finantseerida ning saadab toetusraha kohaliku organisatsiooni vahendusel taotlejale. Osa rahast makstakse välja laenudena, mis tuleb kohalikule organisatsioonile tagastada, kes peab selle järgmisse keskkonnaprojekti investeerima.
Tulevikus kaasatakse ka erasektor keskkonnaprojektide investeerimisse. Euroopa Komisjoni liikmed tõdesid, et praegu ei saa CEE maades oodata erasektorist tulevate investeeringute kiiret kasvu.
“Mingil juhul pole võimalik CEE maade keskkonnaprobleeme lahendada ainult avaliku sektori vahenditest,” sõnas Franco. “Ärgem unistagem öeldes, et võime olla selleks valmis näiteks kuu aja pärast.”
Selline finantseerimissüsteem ja tase on enamus CEE riikide jaoks uudne ning seetõttu tuleb luua uus infrastruktuur. Kõik, kes taotlevad ISPA fondidest finantseerimist, peavad esitama oma tehniliste võimaluste kirjelduse, finantsplaani, tasuvusanalüüsi, keskkonnamõjude hinnangu (EIA) ning ülevaate kavandatavatest lepingutest.
“Nende võimaluste kasutamiseks ei saa aega raisata,” arvas Timo Mäkela Euroopa Komisjoni Keskkonna, Tuumaohutuse ja Tsiviilkaitse Direktoraadist.
RECi tegevdirektor Jernej Stritih nõustus öelduga: “2000.aastani on ainult 13 kuud ning kogu projekti ettevalmistamiseks kulub vähemalt üks aasta.”
Alexandra Orlikova Tðehhi Keskkonnaministeeriumist rääkis, et nende valitsus püüab ISPA nõudeid aegsasti taotlejatele tutvustada, et aidata raha Brüsselist Tðehhi Maakondadesse juhtida.
1999.a.märtsis toimub RECis edusammude hindamiseks järgmine kohtumine.
Keskkonnaajakirjanikud Tiit Kändler Eesti Päevalehest, Riho Västrik Eesti Televisioonist, Toomas Jüriado Eesti Raadiost ja allakirjutanu käisid 4.-6.2 REC-i keskkonnaajakirjanike koolitusel Szentendres. Põhiteemaks oli, kuidas kirjutada keskkonnateemal nii, et see pälviks meedia huvi.
“Väga tihti kujutavad keskkonnaajakirjanikud ise ette, et nende teema on midagi surmtõsist, kuid tegelikult on see valdkond, mis huvitab iga inimest. Keskkond puudutab inimese elu, seda, mida ta sööb, mida ta sisse hingab,” ütles üks koolitajaid Alex Kirby BBC-st.
Seminari peaesineja WorldWatch Institute`i president Lester Browni sõnul on inimeste huvi keskkonnateema vastu järjest suurem. “Üha enam inimesi on omal nahal kogenud, mida kliimamuutused endaga kaasa toovad. 1998. aastal tekitas torm Maal kahju enam kui kunagi varem. Ligi 300 mln inimest, mis on rohkem kui Põhja-Ameerikas elanikke kokku, olid sunnitud möödunud aastal kodudest lahkuma tormide ja üleujutuste tõttu,” ütles tuntud teadlane.
Kui paarkümmend aastat tagasi rääkisid vajadusest muutuste järele vaid üksikud keskkonnaaktivistid, siis praeguseks on see jõudnud “kohale” ka firmajuhtidele ja poliitikutele.
Greenpeace`i suhtlusjuht Jonathan Wootliff näitas klippe, kuidas nemad on keskkonnaprobleemide vastu huvi tekitanud. Greenpeace on ammu aru saanud, et üks parimaid võtteid meediahuvi pälvimiseks on skandaalid. Nad on käinud Indias korraldamas aktsioone tuumakatsetuste vastu, teinud klippe Amazonase mahapõlenud metsades, päästnud vee all vaalu püünisest - läinud koos telekaamera ja fotoaparaatidega kohtadesse, kuhu uudisteagentuurid ja telekanalid nii lihtsalt kohale ei pääse.
Kuigi dr. Lester Brown arvas, et on liiga hilja peatada globaalset soojenemist, aitavat säästev eluviis meil maailmalõppu siiski edasi lükata.
Kuidas näeb välja tõeline säästev areng, sellest sai samuti seminari kestel parema pildi. Ajakirjanikud viidi Kirde-Ungarisse Slovakkia piiri lähedale tutvuma nn.säästva külaga. Seal künti põldu taas hobustega ning naised töötlesid villa samadel masinatel, millel nende vana-vanaemad 100 aastat tagasi. WC-sse kogunev läheb kompostiks. Nii nagu vanasti.
Tðehhid õpivad sajandi
üleujutusest
Poolteist aastat pärast “sajandi uputust”, mil tulvaveed ujutasid üle ulatuslikud alad Moraavias ja Lõuna-Böömimaal, korraldati Prahas seminar, et teha kokkuvõte 1997. aasta kibedast õppetunnist.
Seminaril lähtuti eelkõige tõsiasjast, et üleujutus, mis on inimestele tõsiseks katastroofiks, esineb looduses loomuliku ja regulaarne nähtusena.
Ujutus näitas, et inimeste rajatud tammid, kaitseehitised ja reservuaarid ei suutnud garanteerida 100% kaitset tulvavee eest ja et edukas võitlus uputuse vastu tehniliste vahendite abil oli vaid puhas illusioon.
Suurimat kahju kandsid elamud, tööstushooned ja põllumaad, mis olid rajatud tüüpilistele üleujutusaladele. Sellest järeldub, et kui tulvavett ei saa hoida inimeste eest, siis tuleb inimest hoida tulvavee eest - seega ei ole mõtet üleujutusaladele hooneid rajada.
Tðehhi Vabariigi Põllumajandusministeerium on välisekspertide osalusel alustanud üleujutusalade ja ujutuste tagajärgede ulatusliku kaardistamisega, milleks võib kuluda mitu aastat. Teisalt on alustatud tammide, tõkete ja jõesängide taastamisega esialgsel kujul ilma, et uuritaks selle tegevuse efektiivsust või majanduslikku põhjendatust. Seepärast hoiatavad ökoloogid, et täna investeeritud miljonid kroonid võib jõgi pea 10 aasta pärast oma teelt kõige kaduva suunas pühkida.
Seega on katastroof andnud erinevatele institutsioonidele ainet diskussiooniks, lahkhelideks ja poliitilisteks mängudekski.
Tänapäeval oleme mõndagi unustanud oma esivanemate tarkusest: mitte ükski veinikelder Moraavias ei jäänud ujutuse alla, ajaloolised linnaosad jäid kuivaks samal ajal, kui paljude linnade uuselamurajoonid said tõsiselt kannatada.
Seminarist osavõtjad olid üksmeelel selles, et tähtis osa on elanike teadlikkuse tõstmisel: inimesi ei tohi hirmutada, kuid nad peavad olema teadlikud riskidest, mis neid ohustavad.
Jiri Salicky, endine Tðehhi keskkonnaminister, kes juhtis 1997.aastal kriisikomisjoni, tõdes: “Inimesed on unustanud üleujutuse riskid asjatult lootes, et riik võtaks looduskatastroofi tagajärgedega tegelemise täielikult enda kanda. Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest ei mingid seadused ega muud meetmed ei saa kindlustada, et tulevikus oleks kahjustusi vähem. Meie, inimesed peame mõistlikult otsustama, kuhu ehitada maju, tehaseid või külvata vilja.”
REC Estonia Kohalike Keskkonnaprojektide
Programm
Järgmine taotluste esitamise tähtaeg kohalike keskkonnaprojektide rahastamiseks on 20.märts.
Taotlusi võivad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud, mille põhikirjaline tegevus on seotud keskkonnakaitsega. Taotlused tulevad arutusele aprillis toimuval RECi nõukogu koosolekul.
Täpsemat informatsiooni
projektitaotluste koostamise ja vormistamise kohta võib saada:
Rävala pst.
8 B 415,
10143 Tallinn
tel/fax (2) 6461423,
6604809
e-mail: recest@online.ee
http://www.recestonia.ee
Seminar projektitöö korraldamisest
Seminaril räägitakse lähemalt projektitöö planeerimisest, rahastamisvõimaluste otsimisest, projektitaotluste koostamisest ning aruandlusest.
Osavõtt on tasuta, kuid sõidukulusid ei kaeta.
Oma osavõtusoovist palutakse eelnevalt teatada REC Estonia kontorisse hiljemalt 3.märstiks:
Telefonid: (2)6461423, (2)6605018
E-mail: recest@ online.ee
Jaanuarikuus avanes REC Estonia kodulehekülg: http://www.recestonia.ee
Koduleheküljel leiab üldist informatsiooni esinduse eesmärkidest ja tegevusest. Samas on võimalik täies mahus tutvuda kohalike keskkonnaprojektide konkursi tingimuste ning vajalike blankettidega. Üheks kodulehekülje osaks on Eesti keskkonnaorganisatsioonide nimekiri koos kontaktandmetega.
Oleme tänulikud kõikide nimekirja puutuvate märkuste, täpsustuste ja täienduste eest.