|
November/Detsember 1998 |
The Bülletin |
Bülletään
|
Projekt sai alguse 1996. aastal Läänemeremaade keskkonnaministrite Saltsjöbadeni kohtumisel, kus otsustati algatada säästvat arengut toetava tegevuskava väljatöötamine seitsmes sektoris. Valitud sektoriteks said põllumajandus, energia, kalandus, metsandus, tööstus, turism ja transport.
Tegevuse aluseks demokraatia ja avalikkuse osavõtt
Moodustati töörühmad, mille eesotsas olid reeglina 2 regiooni riiki. Nii näiteks töötas Eesti koos Taaniga energiasektori juhtriigina.
Taotledes demokraatlikku, läbipaistvat ja kõikidele osalejatele avatud tegevust, olid Agenda loomisel kaasatud 11 riigi valitsuste, keskkonnaorganisatsioonide, ärisektori, valitsusväliste ja regionaalsete organisatsioonide, rahvusvaheliste pankade jt. esindajad. Töö koordineerimiseks asutati Stockholmis sekretariaat ja loodi kodulehekülg - http://www.ee/baltic21
Eesmärgid on seatud aastaks 2030
Läänemere Agenda 21 püstitab pika-ajalised eesmärgid aastaks 2030, esitab stsenaariume ja visioone regioonist aastal 2030 ja annab konkreetse tegevuskava.
Tegevuskava
Läänemere Agenda üheks tähtsamaks osaks on tegevuskava, mis koosneb kolmest osast:
Läänemere Agendat esitleti Keskkonnaministeeriumis
10. detsembril toimus Keskkonnaministeeriumis Läänemere Agendat tutvustav seminar. Sissejuhatava ettekandega esines Baltic Agenda 21 peasekretär hr. Lars Kristoferson, kohal olid ka kõikide sektorite esindajad.
Valitsusväliste organisatsioonide osast Läänemere Agenda loomisel rääkis Valdur Lahtvee ja andis VVO-de poolse hinnangu tehtud tööle.
Nagu eespool mainitud, osalesid valitsusvälised organisatsioonid Läänemere Agenda algatamisel ja ettevalmistamisel, kahtlemata on neil täita oluline roll ka selle elluviimisel. Lisaks praktilisele osalusele on valitsusvälistel organisatsioonidel ka oluline koht avaliku arvamuse kujundajana.
Paraku ei ole hea eeltöö mitte alati sajaprotsendiliselt väljendunud lõppdokumendis, millele võib ette heita rasket keelepruuki ja eesmärkide piiratust.
Nii näiteks on transpordisektori poolt tellitud detailsest analüüsist lõppdokumendis saanud üsna üldine ülevaade, energiasektori eesmärgid antud üldsõnaliselt (ehk jäänud sama hästi kui sõnastamata) jms. Puudulik või mõnel pool koguni väär on säästva arengu printsiipide rakendamine.
Ette võib heita ka teiste sektorite nõrka kaasatust Agenda protsessis - nagu tavaks saanud, olid eestvedajaks keskkonnaspetsialistid, kuna teised jäid pelgalt pealtvaatajateks. Positiivse näitena tõsteti siin esile turismisektorit, kus väga aktiivselt osales ka Eesti.
Kokkuvõtteks tõdeti, et Läänemere Agenda 21 valmimise ja vastuvõtmisega on astutud pikk samm regiooni säästva arengu teel. Kahtlemata on positiivne ka protsessi avatus, erisuguste sektorite, organisatsioonide jt.kaasamine. Läänemere Agenda loomine ja aktsepteerimine valitsuste tasandil on oluline samm keskkonnateabe levitamisel ja selle viimisel regiooni otsusetegijateni.>
Põhjalikku teavet Läänemere Agendast annab kodulehekülg http://www.ee/baltic21
REC Estonia
Iga lapski teab, et mets on meie majanduse alussammas. Kui sageli aga mõtleme selle peale, mida mets meile veel peale puidu annab, milline on olnud tema tähtsus meie esivanematele ja ka tänapäeva inimesele. Metsade kultuurilistest ja looduskaitselistest väärtustest räägiti 13.novembril Loodusmaja saalis seminaril "Mets- meie rahvuslik rikkus" Seminari korraldas Metsanoorte Ühendus. Seminar oli avalikult väljakuulutatud ja kõik soovijad võisid osaleda. Peale metsanoorte tuli kokku õpilasi, õpetajaid ja teisi huvilisi kogu Eestist, kokku üle 70 inimese.
Hendrik Relve rõhutas, et oleme olnud ja oleme ka praegu metsarahvas. Ants Varblane rääkis metsade looduskaitselisest ja pärandkultuurilisest väärtusest. Veljo Ranniku tutvustas kohalolijatele igaüheõigusi metsas ja Uudo Timm uusi metsakaitsealasid. Päeva lõpuks vaadati Riina ja Juhan Aare äsjavalminud metsafilmi "Põhjamaa metsade lapsed" ja kuu-lati Riina Aare emotsionaalset jutustust filmi tegemisest.
Täname REC Estoniat ja Riigi Metsaametit, kelle toel kõnealune üritus teoks sai.
Projektijuht
Bülletääni eelmises numbris teatasime RECi koostööprojektide konkursist. Tänaseks on zürii oma otsuse langetanud. Täname kõiki osalenuid huvi ja aktiivse osavõtu eest.
Konkursile laekus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest 104 taotlust, neist 11 oli Eestist.
Esimesest voorust pääses edasi 19 projekti ideed. Teises voorus tuleb esitada detailne projekti kava ning eelarve. Kaks teise vooru pääsenud projekti taotlust esitatud Eesti organisatsiooni poolt. Kõnealused projektitaotlused on:
Järgmine taotluste esitamise tähtaeg kohalike keskkonnaprojektide rahastamiseks on 20.märts.
Taotlusi võivad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud, mille põhikirjaline tegevus on seotud keskkonnakaitsega. Taotlused tulevad arutusele aprillis toimuval RECi nõukogu koosolekul.
Täpsemat informatsiooni projektitaotluste koostamise ja vormistamise kohta võib saada:
Rävala pst. 8 B 415,
10143 Tallinn
tel/fax (2) 6461423, 6604809
e-mail: recest@online.ee
REC Estonia kuulutab kohalike keskkonnaprojektide programmi raames välja konkursi geneetiliselt modifitseeritud organismide (GMO) temaatikaga seonduva seminari korraldamiseks.
Seminari eesmärgiks on GMOdega seonduvate probleemide tutvustamine laiemale avalikkusele.
Enne taotluse esitamist soovitame REC Estonia kontoriga lähema teabe saamiseks ühendust võtta.
Taotluste esitamise tähtaeg 20.veebruar 1998.