1 / 2003
   
The Regional Environmental Center for Central and Eastern Europe
 
The Bülletin 
 
Bülletään
Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus
   
SISUKORD:

 

Roheline nädal

2003 aasta Rohelisel Nädalal jätkatakse Johannesburgi Säästva arengu foorumi teemade käsitlemist. Peamised teemad on säästev tootmine ja tarbimine, taastuvenergeetina, kliima muutumine ja veeprobleemid. Traditsioonilise Rohelise Nädala konverentsi kõrvalüritustena toimuvad kõrgetasemelised poliitikute kohtumised, eraldi mõttetalgud noortele ja näitused lastele. Huvitavaid lahendusi keskkonnaprobleemide lahendamisel tutvustatakse eraldi väljapanekul.
 
2003 aasta Roheline Nädal on mõeldud kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi otsusetegijatele, samuti ettevõtetele, tööstusorganisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.
 
Üks Rohelise Nädala peamisi eesmärke on ergutada inimesi arutlema sellest, kuidas elanikud, ettevõtted, poliitikud, vabaühendused, omavalitsused, õpetajad, teadlased ja noored saavad tegelikult oma käitumist keskkonda säästvamaks muuta, et maailm muutuks meeldivamaks ja tervislikumaks.
 
Roheline nädal pakub ka võimaluse otsida ja leida uusi innovatiivseid ideid keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Rohelisel nädalal on kerge leida mõttekaaslasi ja partnereid, vahetada ideid ja kogemusi.
 
Konverents toimub 2-5 juunil Belgias, Euroopa Komisjoni konverentsikeskuses Charlemagne, mis asub Brusselis.

[Tagasi algusesse]

 

 

Säästev renoveerimine

Säästva renoveerimise infokeskuse, SRIK, lühitutvustus keskkonnakaitse organisatsioonidele.

SRIK on tekkinud jätkuprojektina sihtasutuse Österled ja Rootsi Muinsuskaitse Ameti toetusel ja koordineerimisel 1999-2000 a. läbi viidud puitmaja säästliku renoveerimise projektile. Tühjalt seisev, räsitud ja mahajäetud, 1876. aastal ehitatud puitmaja leiti Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) kaasabil Kalamajast, aadressil Väike-Patarei 3. Enne renoveerimistööde algust aastaid tühjalt seisnud kahekordne ristpalkmaja oli kahjustatud põlengutest, räsitud biokahjustustest, rüüstatud vandaalide poolt. Maja oli tunnistatud elamiskõlbmatuks ja hooneregistrist kustutatud. Tänu oma lootusetule olukorrale kujutas selline hoone tänuväärset tööpõldu erinevate restaureerimis-renoveerimisprobleemide lahendamiseks ja saadud kogemuse jäädvustamiseks.
 
Maja renoveerimise kogemus sai avaldatud väikeses raamatus ja selle projekti põhjal valmis ka dokumentaalfilm. Tehnilistest lahendustest olulisem oli aga loodud pretsedendi väärtus. Miljööväärtuste mõiste ja selle kaitsmise vajadus, traditsioonilise puitarhitektuuri väärtused ja traditsiooniline ehitis kui valdavalt naturaalsetest materja-lidest valmistatud ökoloogiline ehitis tõusid tänu antud projektile üldsuse huviorbiiti ja selle teema tutvustamise ja edasiarendamisega SRIK tegelebki.
 
Kahjuks oli sellise projekti koordineerimise näol meie riikliku muinsuskaitse jaoks tegu uue ja harjumatu tegevussuunaga. Seda teemat ei ole ametkonna poolt siiani suudetud lahti mõtestada ja seetõttu katsutakse teema laiemat käsitlust endiselt pigem ignoreerida. Tuleb tõdeda tõsiasja, et Österledi toetuse lõppedes puudus Eesti Muinsuskaitse Inspektsioonil nägemus maja edasise kasutuse ja projekti jätkumise suhtes.
 
Siiski õnnestus EMS egiidi all SRIK-i loomiseks vajalike rendilepingute sõlmimine, vajalike tööde lõpetamine ja SRIK-i tööle käivitamine 2001 aasta maiks. SRIK-i tegevuse projekti asus toetama Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Infokeskus SRIK tegutseb autonoomse üksusena Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Puitarhitektuuri Kaitse Fondi koostöös.
 
Nüüd aga lühidalt sellest, mis võiks olla SRIK-i tegevuses huvipakkuvat keskonnaorganisatsioonidele. Renoveerimisprojekti käigus tuli Eestis esmakordselt defineerida säästev renoveerimine kui uus mõiste. Säästva renoveerimise nime võtsime kasutusele teadlikult selle mõiste keskkonnaaspektiga arvestades. Säästva renoveerimise märksõna ökoloogilist aspekti võib esile tuua järgmistes lõikudes:
 
1. Ajalooliste hoonete mõistlik renoveeri-mine: läbimõtlematu hävitamise ja asendamise asemel aitab säilitada ja kokku hoida ressursse.
2. Vähendada mõttetut prügi ja ehitusjäät-mete hulka ning seeläbi vähendada koor-must keskkonna saastatusele.
3. Vanad täispuithooned kujutavad endast naturaalset ja ökoloogilist elukeskkonda, mille loomine tänapäeval oleks linnades sageli liiga kallis ja energiamahukas, kuid seda enam tuleks väärtustada olemasole-vat elamufondi ka sellest aspektist.
4. Äärelinna miljöö ja selle kompleksse säi-lumise korral kogumi tervikliku väärtustamise ja planeerimise vajadus, elamiskeskkonna defineerimine inimeste vaja-dustest, mitte vaid kinnisvaraarendajate eelistustest lähtudes, e. töö nn. miljööväärtuslike piirkondadega.
 
Eeltoodust lähtudes on SRIK-i poolt organiseeritud koolitusi säästva renoveerimise valdkonnas alates säästva renoveerimise teema tutvustusest, Väike-Paterei 3 projekti tutvustamisest, vanade majade restaureerimisnippide tutvustamiseni. Fassaadide ja hoonete konst-ruktsioonidest kuni akende-uste renoveerimise ja naturaalsete värvide valmistamise teemaliste töötubadeni.
 
Säästva suhtumise levitamiseks oleme algatanud erinevaid projekte, ühena viimastest õnnestus käivitada vanade kasutatud materjalide taaskasutuse süsteemi ellurakendamine, milleks ettevalmistusi oli tehtud üle aasta.
 
Oleme käivitanud pretsedendi, mille jooksul arendaja poolt kopaga lammutamisele ja edasi prügimäele planeeritud vana palkmaja sai kokkuleppel arendajaga hoopiski jäädvustatud, fikseeritud materjalide väärtus ja toimub nende demontaazh ja ladustamine. Projekti eesmärgiks on käivitada ringlussüsteem, millega aitaks väärtustada vana materjali ja teha see kättesaadavaks nende arendajate jaoks, kes soovivad vana renoveerida ja kasutada selleks vanu materjale.
 
Otsime eeltoodud ideede arendamiseks ja kasutatud materjali projekti jätkusuutlikuks muutmiseks koostöösidemeid keskkonnaprojektide ja organisatsioonidega.

Tarmo-Andre Elvisto
SRIK-i juhataja

[Tagasi algusesse]

 

Kohalik jäätmemajandus- võimalus koostööks

2002. aasta novembris käivitas REC Estonia projekti “VVOde, ametnike ja ettevõtete administratiivse suutlikkuse ja koostöö tugevdamine kohalike jäätmekavade juhendi koostamisel”. Projekti rahastavad Phare Access programm ja Itaalia Keskkonna- ja Territoriaalministeerium.
 
Projekt viiakse läbi ühe aasta jooksul ja sellel on kaks põhilist eesmärki:
 
1) Valmistada „Juhend kohalike jäätmekäitluskavade koostamiseks“ koostöös ettevõtete, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsustega.
2) Valmistada ette uus jäätmekäitlusalane ühisprojekt või projektid.

Praeguseks on projekti raames läbi viidud kolm üritust. Detsembri algul toimus erinevatele huvigruppidele seminar, kus osalejad tõid välja probleemid oma piirkonna jäätmekäitlussüsteemi väljatöötamisel. Seminar oli aluseks projekti edasistele tegevustele – kohalike jäätmekavade juhendi koostamiseks ja ühisprojektide algatamiseks.
 
Jaanuaris toimus nädalane õppereis Rootsi, Taani ja Saksamaa jäätmekorraldusega tutvumiseks. Rootsis külastati Stockholmi lähedal Högbytorpis asuvat Ragn-Sellsi jäätmekäitluskompleksi, Taanis omavalitsuste vahelist ettevõtet Reno-Djurs. Saksamaal saadi ülevaade erinevatest jäätmekäitluse moodustest alates sorteerimisest ja komposteerimisest, lõpetades jäätmete põletamisega. Õppereisil osales 47 inimest, põhiliselt kohalikest omavalitsustest. Valminud on õppereisi video, mida saab REC Estonia kontorist laenutada. Õppereisi korraldamises osales Saksa jäätmetehnoloogia nõustamisega tegelev ettevõte GAM, mille omanikud töötavad ka teaduritena Braunscwaigi Ülikooli jäätmeosakonnas ja tehnoloogiakonsultatsiooniga tegelevas mittetulundusühingus Knoten Weimar.
 
Veebruaris toimus kolmepäevane õppeseminar olmejäätmemajanduse strateegiliseks planeerimiseks. Koolituse viis läbi keskkonna- ja jäätmeekspert Dariusz Kobus Poolast. Koolitusel õpiti olmejäätmemajanduse arendamise strateegiaid ja stsenaariume erinevate näidete põhjal, loogilise raamanalüüsi (logframe) metoodikat projektide ettevalmistamiseks ja Euroopa Liidu jäätmealaseid direktiive ja nõuetele vastavusseviimist Itaalia ja Balti riikide näitel. Itaalia olmejäätmekorraldusest andis ülevaate Paolo Angelini Itaalia Keskkonna- ja Territoriaalministeeriumist. Koolitusel osalesid ka Läti ja Leedu kohalike omavalitsuste esindajad. Koolituse raames tõlgiti eesti keelde “Juhend jäätmehoolduse strateegiliseks planeerimiseks”. Lisaks nimetatud juhendile kasutati Dariusz Kobuse 2001. aasta eestikeelset õppematerjali “Finantsplaneerimine investeeringumahukate direktiivide nõuete täitmiseks”. Viimases käsitletakse põhjalikult keskkonnalaseid direktiive ja loogilise raamanalüüsi väljatöötamist. Mõlemaid materjale saab saata kõigile soovijatele e-postiga ja varsti leiab need ka REC Estonia koduleheküljelt.
 
Edasi korraldatakse projekti raames seminarid jäätmekavade juhendi ja ühisprojekti väljatöötamiseks ning lõpuseminar projekti tulemuste kokkuvõtmiseks ja tutvustamiseks. Projekti lõppedes koostatakse ka jäätmeteemaline REC Estonia bülletään.
 
Kõik kel huvi, võivad ülalmainitud materjale küsida REC Estonia kontorist.

Heidi Hanson
Projektijuht

 [Tagasi algusesse]

 

 

Tuhala karstiala

Tuhala maastikukaitseala moodaustati Eesti suurima karstiala (188ha) piirides 1998. aastal. Seda läbib Tuhala jõgi, mis 1,5 x 1,2 km suurusel karstiväljal voolab 1,5 km maa all. Mahtra soostik, Leva raba on Tuhala karsti veesäilitusala.
Põhjalikult on Tuhala karstiala uurinud Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi vanemteadur, karstiuurija Ülo Heinsalu aastatel 1976-1994.
 
Maa-aluse jõe kohal, kus pinnakate on paks, on rikkalikult inimtegevusest rikkumata karstivorme. Siin esinevad koopad, orud, lehtrid, nõod, järved ja allikad moodustavad huvitava karstimaastiku.
 
Tavalise veeseisu aegu kaob jõgi maa alla Ämmaaugust ja tuleb uuesti päevavalgele Veetõusme allikatest. Suurvee ajal ulatub jõgi Virulase oruni, kus leidub üle 80 neelukoha. Neist Kirstuaugu kohal on veesügavus siis 7m. Samas avastati 1997.a. Eesti pikim, Virulase koobas (54m).
 
Tuhala maa-alusel jõel asuv Nõiakaev on unikaalne karstiallikas. Suurvee ajal hakkab Nõiakaev keema 100 liitrit sekundis. Tegemist pole arteesia kaevuga. Samal ajal peab Tuhala jões olema vooluhulk 5000 liitrit sekundis. Ühtejärge võib seda haruldast vaatepilti näha ühest päevast kolme nädalani.
 
Maa-aluse jõe kohal toimub aeg-ajalt varinguid. Näiteks 1972. a. tekkis 7m sügavune Äiaauk. Viimase kolmekümne aasta jooksul on olnud viis suuremat varingut. Kuhu või millal tekib järgmine auk, seda keegi ei tea. Tuhalas on võimalik näha kõiki Eestis esinevaid karstivorme ja jälgida nende arengut.
 
1981.a. rajati Nõiakaevu juurde TA Geoloogia Instituudi Tuhala karstiuurimisjaam. Samal aastal asutati Tuhala looduskeskus. Alates 1998.a. on Nõiakaevu juures vanal taluõuel avatud Ülo Õuna (1940-1988) skulptuuride alaline ekspositsioon.
 
2001.a. avastati Nõiakaevu kõrval seni teadaolev Eesti võimsaim energiasammas.
 
Tuhala karstinähtusi ja kultuurilugu tutvustav matkarada (2,5 km) avati juba 1976.a. Veerandsaja aasta jooksul on matkaraja esialgne tähistus ammugi hävinud.
 
Kuna sageli eksles matkarajal üht või teist allikat, orgu või auku otsides loodushuvilisi, siis tekkis mõte uuel tasemel matkaraja tähistuse valmistamiseks REC Estoniale projekt koostada. Projekt läks läbi ja on nüüdseks teostunud. Muuhulgas paigaldati karstiala keskuse juurde suur kaart ja infotahvlid. Seda nii eesti kui ka inglise keeles. Koostas MTÜ Tuhala Looduskeskus. Igati eurotasemel tähistuse valmistas ja pagaldas AS Teede REV-2. Ettevõtmist toetas REC Estonia. Projekti rahastas Soome riik. Nii saigi Tuhala matkarada endale uue tähistuse. 

Ants Talioja
MTÜ Tuhala Looduskeskus
www.hot.ee/tuhalalk

[Tagasi algusesse]

 

 

Infopäev keskkonnaühenduste rahastamisvõimalustest 

REC-Estonia ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsuvad teid 17 aprillil 2003 seminarile, kus räägitakse vabaühenduste (mittetulundusühingud ehk MTÜd ja sihtasutused ehk SAd) rahastamisvõimalustest erinevatest allikatest, rahastamise ja annetustega seotud maksudest ning hea organisatsiooni nõuetest. Seminar on mõeldud keskkonnaküsimustega tegelevatele ühendustele. Üritust toetab Soome Keskkonnaministeerium.
 
Seminar toimub Rävala 8, voldiksaalis 2. Lähemat teavet seminari kohta jagab Tuuli Rasso, REC Estoniast telefonil 6605018 või info@recestonia.ee. Samas palume ka kindlasti registreeruda hiljemalt 15 aprilliks. 

[Tagasi algusesse]

 

 

Toetus igale viiendale

Sellise tulemusega lõppes jaanuarikuine kohalike keskkonnaprojektide taotluskonkurss. Taotlusi laekus kokku 21, ligi 38 000 eurole, toetati 4 projekti 5263 euroga Soome Keskkonnaministeeriumi rahade eest.
 
Eelmise vooruga võrreldes laekus projekte vähem, sest jaotada oli väike rahasumma ja projekte võis esitada jätkusuutliku arengu teemal. Toetuse said need projektid, mille hindamisel punktisumma ületas teisi projekte ja millele nõukogu liikmed vähem vastuargumente leidsid. Võitnud projektide seas said suurema punktisumma enamuses need projektid, mille tegevus oli seotud Ida-Virumaaga.
 
Nõukogu oli täiesti üksmeelne Junior Achievement Arengufondile (projektijuht Epp Vodja) 2500 euro toetuse määramisel, millega soovitakse korraldada Ida-Virumaal suvekool sajale noorele majandusjuhile jätkusuutliku arengu edendamiseks.
 
Teiste projektide puhul polnud nõukogu täiesti üksmeelne. Küsitud summa said kaks projekti. Eestimaa Looduse Fond (projektijuht Mikk Sarv) soovib 1000 euroga organiseerida metsameediakoja Ida-Virumaal.
 
MTÜ Võnnukivi (projektijuht Priit Neilinn) projekti raames puhastatakse 315 euroga Ruunaraipe piirkonna luited ja saadav puitmaterjal kasutatakse ära laagriplatsi väljaehitamiseks. Projekt võlus nõukogu liikmeid väikese summaga, võrreldes teiste sarnaste projektidega.
 
MTÜ Kullamaa Arboreetum (projektijuht Lembitu Tarang) sai 1448 eurot õpilaskonverentsi korraldamiseks.
 
Uutest projektikonkurssidest teatame bülletäänis, Loodusajas ja REC Estonia koduleheküljel ja soovime projektikirjutajatele edu edaspidiseks.

Heidi Hanson,
REC Estonia projektijuht

[Tagasi algusesse]

 

 

Eelteade: kaasamisalane koolitus
keskkonna- ja omavalitsusametnikele ning keskkonnaorganisatsioonide liikmetele

29.-30. aprillil toimub Haapsalus, Promenaadi hotellis kaasamisalane koolitus, mis keskendub
 
– seadustele, mis nõuavad üldsuse kaasamist keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse
 
– näidetele, kus kaasamise, konsulteerimise vms. pinnalt on tekkinud erinevate huvigruppide vahel konflikt
 
Koolituse põhirõhk on kaasamise, osalemise, läbirääkimise ja konsensue leidmise oskuste arendamisel. Nimetatud oskuste arendamine käib läbi konkreetsete näidete, nii et osalejad saaksid ühtlasi teavet seaduste ja Arhusi konventsiooni nõuete kohta ning tekiks võimalus kriitiliselt hinnata nende rakendamist tegelikkuses.
 
Osalemistasu 150.- EEK
 
Lähemat informatsiooni saab SA REC Estonia kontorist telefonil 64 61 423 või e-mailil

[Tagasi algusesse]

 

 

Training for Young Environmental Leaders 2003 - 2004


Ready to take a big step forward?
Supported by the Ministry of the Environment and Territory, Italy
Are you a young environmentalist, between 20 and 30 years old?
Do you have the potential to be a leader? Are you ambitious, talented and resourceful?
Are you hungry to learn new skills and broaden your horizons?
 
Then the Training for Young Environmental Leaders programme has been designed for you!
 
Introduction
The REC has teamed up with Italian NGO L’Umana DiMora to establish a comprehensive Training for Young Environmental Leaders programme. It aims to provide advanced training in organisational and technological methods in a stimulating international atmosphere. The training sessions consist of three weeks of theoretical training in a multicultural setting at the REC’s head office in Szentendre, Hungary, and a one-week study tour in Italy, focusing on management skills; the latest environmental methods (e.g. information technologies and market-based solutions); and the transfer of these skills to peers.
 
Focus
Theoretical training involves interactive group work and individual activities that produce tangible results — NGO and project management, campaign strategies, media relations, communications, fundraising, business plans for NGOs, public participation in environmental decision-making, NGOs and civil society, new approaches to environmental problems, and much more. Participants develop products tailored to their own needs, such as project proposals, funding strategies, press releases and community action plans.

After the theoretical training in Hungary, young leaders will travel to Italy to see first-hand how environmental concerns are tackled. L’Umana DiMora will show them how progressive farms in Italy employ sustainable agricultural practices, how national parks protect biodiversity and how recycling plants sort, recover and pass on valuable materials. They will also witness how NGOs in Italy carry out environmental campaigns and organise their projects within the context of EU regulations. Through this exposure, young leaders will contribute to actual environmental protection programmes, thus gaining valuable experience and building contacts for future cooperation.
 
Italian experts will also train participants in the preservation of protected areas, national parks and reserves; water resource management; sustainable agriculture and eco-tourism; waste management and cleaner production; animal and wildlife protection; foodstuff certification; energy efficiency; air quality and pollution; and transport and traffic.
Eligibility and funding
Participants from different backgrounds throughout Central and Eastern Europe are eligible for the programme. You should be between 20 and 30 years old, show a strong commitment to the environment in the CEE region, work in an environmental NGO, with citizenship of one of the participating countries, and speak and write English well.
 
For the 2003 and 2004 sessions, the REC invites participants from Albania, Bosnia and Herzegovina, Bulgaria, Croatia, the Czech Republic, Cyprus, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Macedonia, Malta, Poland, Romania, Slovakia, Slovenia, Turkey and Yugoslavia. The REC will cover all costs related to travel, food, training fees and accommodation for participants from the countries listed above.
 
Selection process
All applications are screened by the REC to identify potential participants. Brief telephone interviews are conducted with selected participants for the final selection. Chosen participants are informed within three weeks after the interview.
Training period Application Deadline Schedule for 2003
June 16 – July 12 April 14
October 20 – November 15 August 11
Schedule for 2004
Jan. 12 – Feb. 7 November 10, 2003
March 8 – April 3 January 12
May 3-29 March 8
June 14 – July 10 April 5
September 6 – October 2 July 5
October 18 – November 13 August 16

Application and more information
Should you need further information, please do not hesitate to contact Adriana Craciun at the REC. For your convenience, an application form is available at the end of this document. Please complete the form in English, providing complete information as requested, and return it by e-mail, fax or post to:

Adriana Craciun
Project Manager, NGO Support and Capacity Building, REC E-mail: acraciun@rec.org
Ady Endre ut 9-11, 2000 Szentendre, Hungary
Tel. (36-26) 504-068, Fax (36-26) 311-294

 [Tagasi algusesse]